Kiilsiibrid

Kiilsiibri puhul on sulgemehhanismiks nimele vastavalt kiilulaadne siiber. Tihendi pinnad on tasased. Kiilulaadne kuju tekitab ventiili kinnitamisel pinnasurve tõusu tihendi pindadel. Ventiili ehitus on suhteliselt lihtne, seepärast on tegemist ühe levinuma tööstuses kasutatava ventiilitüübiga. Kiilsiibrid sobivad väga hästi kasutamiseks kõrgete temperatuuride ja rõhkude puhul.

Kiil võib olla kaheosaline, jäik või elastne. Ingliskeelsed terminid on vastavalt split, solid ja flexible wedge. Kaheosaline siiber koosneb nimele vastavalt kahest osast. See tagab tiheda sulgumise ka juhul, kui ventiilile rakendub kerge vääne või temperatuurid muutuvad. Elastsel kiilul on servadesse tehtud soon. See soon võimaldab kiilu tihendipindadel suurte jõudude puhul pisut painduda, mis juhul on ventiili kergem avada. Jäigal kiilul selliseid sooni ei ole. See sobib tänu väiksemale ruumivajadusele lühikese konstruktsiooniga kiilsiibritele ja suurematele suurusklassidele.

Kiilsiibri tihendid võivad olla statsionaarsed, keermega, pressitud, keevitatud või mõni nende kombinatsioon. Tihendipindade materjalidena võib kasutada peaaegu kõiki metallist materjale.

Tavalisemad materjalid on süsinikteras ja happekindel teras, kuid valida saab ka muid materjalivariante.

Kõik kiilsiibrid saab lisaks manuaalsele käitamisele varustada ka elektriajamitega.