Kaitseklapp on viimase astme turvaseade, mis peab toimima ilma välise abijõuta. Selleks peab kaitseklapp olema varustatud näiteks vedruga. Kaitseklapp avaneb, kui eelnevalt määratud rõhk ületab vedruga määratud vastujõu (seaderõhk) ning hakkab sulguma, kui rõhk langeb jälle alla seaderõhu. Kaitseklappe kasutatakse paljudes rakendustes, millel on surveanum, mida soovitakse kaitsta rõhu ohtliku suurenemise eest. Tavalisemad põhjused kaitseklappi toimimisele on inimlikud eksimused, tehnilised rikked ning välistest teguritest tingitud põhjused.
Kaitseklappide ajalugu
1679. aastal töötas prantslane Denis Papin välja aurugeneraatori, mis kasutas survestatud auru. Esimesel esitlusel kuningliku teadusseltsi ees aga survekatel üleliigse survetõusu tõttu kahjuks plahvatas. Sellest heitumata konstrueeris Papin esimese kaitseklapi ja aurukatel saadi tööle. Papin sai oma leiutisele patendi kaks aastat hiljem.
Denis Papini loodud aurugeneraatori põhimõttejoonis, kus leidis kasutamist esimene kaitseklapp.
Kaitseklapi avanemise võib jagada kahte liiki.
Kiire avanemisega kaitseklapp
Kaitseklapp avaneb esimese 5% rõhu tõusu puhul täielikult.
Tavakiirusega kaitseklapp
Selline kaitseklapp avaneb aeglasemalt ja kaitseklapi täielikuks avanemiseks peab rõhk tõusma 10%.
| Voolav aine | Kaitseklapi töö |
| Vedelik (PED2) | Suletud vedrupesa, avatud kate |
| Mürgised ja tuleohtlikud vedelikud (PED1) | Suletud vedrupesa, gaasitihe kate või suletud hõlbustuskäepidemega varustatud kate |
| Küllastunud aur | Avatud vedrupesa, avatud kate |
| Neutraalne gaas | Avatud vedrupesa, avatud kate |
| Kuum õli, tahkeid osakesi sisaldav vedelik, kristalliseeruv vedelik, kemikaalid jne | suletud vedrupesa, suletud kate, happekindlast terasest sülfoon, võimalik lisasoojendusega pesa, murdeplaat sisendpoolel |
| Suletud vedrupesa, suletud kate hõlbustuskäepidemega | Suletud vedrupesa, suletud kate | Avatud vedrupesa, avatud kate hõlbustuskäepidemega | Suletud vedrupesa, avatud kate hõlbustuskäepidemega |
Vedrukoormusega kaitseklapi mudelid ja sobivustabel.
Sülfooniga kaitseklapp
Kaitseklapi vahetamise põhjus on tihti ka sülfooniga kaitseklappide tihedus, seepärast tuleks sülfooniga kaitseklapi valimisel vaadata kasutustemperatuuri ja vastavalt võimalustele valida pehme EPDM-sülfooniga versioon. Ari on lisaks võtnud kasutusele uue koonuse tihendusmaterjali SHR, mis talub temperatuuri kuni +200°C ning on seega sobiv kasutada näiteks auru ja kuuma vee rakendustes. Kui veel mõningaid eeliseid nimetada, siis on kõnealune mudel ka ökonoomsem, sest talub paremini mehaanilist koormust, mustusest ja korrosioonist tingitud kulumist ning muudab kaitseklapi täiesti tihedaks.
Külaskäik tehasesse hõlmas ka tutvumist tootmisruumidega. Allpool on esitatud mõned reismuljed.
Terassülfooniga kaitseklapi poolitatud mudel, millel on näha sülfooni kinnituskoht ja see, kuidas vedrupesa on isoleeritud survestatud ruumist.
Kõik Ari kaitseklapid valmistatakse siin Saksamaal ja eespool toodud pildil on näha kaitseklappide katete valmistamine.
Vedrupesa valmistamine.
Spindlite vaheladustamine.
Kaitseklappide tootmise lõppjärgus kontrollitakse klappe nõutaval seaderõhul vastavas katsepingis. Pärast seda läbib kaitseklapp veel kvaliteedikontrolli.
Kaitseklapid tellitakse kohe vajaliku seaderõhuga ja tooted komplekteeritakse Saksamaal laos olevates komponentidest.
Sülfooniga kaitseklapi tunnuseks on lisadetail pesa ja katte vahel.
Selline sai seekordne postitus. Kohtumiseni pärast aastavahetust ja siis juba uutel teemadel.
Soovin kõigile rahulikku jõuluaega ja meeleolukat aastavahetust!
