Reguleerventiili valimise alused
Selles blogipostituses toon esile asjaolusid, mis mõjutavad reguleerventiili valimist ja arvestamist. Reguleerventiili hoolikas valimine on otseselt seotud protsessi toimivuse ja seadme kasutuseaga.

Saame päringuid uute reguleerventiilide kohta peaaegu iga päev. Tüüpiline päring sisaldab vajatavale kogusele lisaks toru nimimõõtu ka surveklassi, ajami käitusjõud ja aine liiki. Nende andmete abil saab juba algust teha. Kasutatud aine põhjal tuleb valida ventiilitüüp. Näiteks küllastunud aurule sobiks Ari Armatureni sadul-reguleerventiil, setetele võiksime pakkuda Wey Sistagi tootevalikus leiduva plaatsiiberventiili V-kujulise voolamisavaga või AZ Armatureni kork-reguleerventiili. Igal juhul – kõik saada olevad andmed aine puhtuse, sööbivuse, temperatuuri ja füüsikaliste omaduste kohta on hea esile tuua. Neil andmetel on oluline mõju ventiili surveklassi, korpuse materjali, tihendi materjali ja sulguri kuju valimisel ja optimeerimisel. Oleme rahul, kui saame valida oma klientidele vastupidava ja hea toote konkurentsivõimelise hinnaga.

Ventiilitüübi ja materjali valimise järel hakkame vaatama kõige keerulisemat asja reguleerventiilide arvestamisel, milleks on ventiili KVS-arv. KVS-arv arvestatakse torustikus liikuva mahuvoolu ja surveerinevuste funktsioonina ja see määrab ventiili lõpliku suurusklassi. Kuid miks nii, kui toru nimisuurus on meile juba teada?

Reguleerventiili abil soovitakse tavaliselt reguleerida ühte neljast näitajast: pinnatase, vooluhulk, surve või temperatuur. Valitud regulaatori kujule (koonus, kork, korpus) lisaks mõjutab reguleerimist ka ventiili nimisuurus. Ventiil arvestatakse nii, et sellest voolaks läbi kogu torus voolav vooluhulk, kuid mitte suuremaks. Sellisel juhul reguleerventiili avanemisel ja sulgumisel – ehk reguleerimisel – on vooluhulga varieerumine ventiili läbi spindli liikumisega võrreldes võimalikult väike ja ventiili reguleeritavus parem. Praktikas tähendab see, et ventiili avanemisel, näiteks juhul kui protsessi temperatuuri soovitakse tõsta 10 °C, ei tõuse temperatuur soovitust üle, mis juhul peaks ventiili jälle sulgema. Sellist reguleerimiskäitumist nimetatakse automaatika terminitega ebastabiilseks. Kui vooluhulka ei ole teada, siis pole veel kõik kadunud, sest tootjad on koostanud toru DN-suuruse ja kasutatud aine alusel KV-arvu tabelid, mille alusel saab teha vajaliku valiku.

Järgnevalt vaatleme kasutuskeskkonda ja –temperatuuri. Soovides näiteks võimalikult odavat malmist EN-JL1040 valmistatud ventiili, tuleb jälgida, et keskkonna kasutustemperatuur ei langeks alla -10 °C, sest kõnealune materjal muutub sellisel juhul väga hapraks. Samas kui toode peab töötama auruprotsessides, kus keskkonna temperatuur võib tõusta sauna tasemele, tuleks kaaluda näiteks ajami elektroonika kaitsmist.

Mis on ajam?

Reguleerventiilidele on saadaval kahte tüüpi ajameid – elektriline ja elektropneumaatiline, näiteks võib tuua meie esindatavad Ari Armatureni DP ja Premio seeriad. Jõuallikatena toimivad nimetusele vastavalt elektrimootor ja teisel mehaaniline kolb, mille pinda mõjutava suruõhu tekitatud jõud lükkab kolbi silindritoru sees liigutades samas ventiili spindlit. Mõlemas seadmes on head pooled ja tänu pidevalt arenevale tehnoloogiale on elektrilised ajamid rohkem üldistumas.

Pneumaatiline ajam on hea valik näiteks vibreerivates keskkondades, näiteks laevades. Ajam ise on üldjuhul elektrilisest soodsam, kuid kombinatsiooni hinda tõstab pneumaatilisele ajamile paigaldatav asendiandur, mille ülesanne on jälgida ventiili spindli asendit ja millele juhitakse juhtsignaalid. Asendiandur juhib kahetoimelises ajamis suruõhu ajami vajalikule poolele ja suunab seega kogu komplekti tööd. Ühetoimelise ehk vedrutagastusega ajami puhul tekitab suruõhule vastujõu vedru, mis tagab samas ka komplekti sulgumise või avanemise elektri- või suruõhukatkestuse korral. Tavaline meie kasutatav asendiandur on Siemens PS2.

Kui lahutusrõhk ventiilis on suur ja sulgejõudu on vaja palju, on elektriajam mõistlikum lahendus. Peale selle on see kogukuludelt tavaliselt odavam. Elektriajamite poolt olgu lisaks kompaktsele suurusele nimetatud selle omaduste hulk: näiteks Ari Premio Plus 2G-d saab standardvarustuses juhtida 3-punktilise ühenduse, pingesignaali või milliampersignaaliga. Ajam on isereguleeruv ja standardvarustuses on ka juhtimisvõimalus käsiratta abil. On ka vedrutagastusega mudeleid, kui on vajadust turvafunktsioonidele. Sellisel juhul on sobivad mudelid Ari FR 1.2 või FR 2.2.

Ajami valimiseks vajalikud andmed on lisaks soovitud käitusjõule töörõhk või pinge, juhtsignaal ning võimalikult soovitud lisaomadused nagu lõpulülitid, potentsiomeetrid, ATEX-heakskiidud jne. Kui väga täpset teavet nende kohta ei ole, pakub abi automaatikaseadmete müüjaga peetud vestlus teemal, mida reguleerventiili valikuga saada tahetakse ja kuidas on vaja ventiili tööd kontrollida.

Kokkuvõte

Ehk siis lühidalt kokku võttes: mida rohkem andmeid me saame, seda kiiremalt saame edasi liikuda.

  • Protsessi koht, ventiili kasutusotstarve
  • Aine, temperatuur, sisendpoole rõhk p1 ja väljundpoole rõhk p2 ning vooluhulk (või torustiku KV-arv)
  • Kasutuskeskkond: temperatuur ja võimalikud keskkonna eritingimused (nt vibratsioon või niiskus)
  • Ajami tüüp, juhtsignaal, pneumoajamil juhtsurve või elektrilisel ajamil toitepinge Võimalikud ATEX-nõuded.
  • Tellimise tegemisel nõutavad tõendid

Lõppsõna

Nii, nüüd tuleks jutt kokku võtta. Võiks veel kirjutada lahutussurvest, kavitatsioonist, ainete mõjuteguritest, koonusetüüpidest ja muust, kuid teeme seda edaspidi. Kui olete huvitunud lisateabest, võin soovitada ka kaks korda aastas korraldavat LABRA-koolitust. Koolitusel käsitleme auru- ja kondensaadiprotsessi seadmeid, dimensioneerimist, käsiventiile, reguleerventiile, torusid ja muid teemasid. Osalen ka ise 2017. aasta kevadel toimuvatel kursustel.

Gaasi- ja kütuseala inimestele, kes tegutsevad peamiselt mahutite, torustike ja põletite alal, hakkasime 2016. aasta sügisel korraldama kursust LEEK. Järgmine kursus on kavas 2017. aasta märtsis. Täpsem teave avaldatakse veebilehe koolituste osas.

See oli mu elu esimene blogipostitus, loodan, et see meeldis. Läksin 2017. aasta alguses müügi tehnilise toe poolelt üle Konwelli reguleerventiilide ja automaatseadmete müümisele. Loodetavasti kohtume tulevikus. Kui teil tekkis küsimusi, mida võiks tulevikus käsitleda, võite need julgelt mulle saata.

  • 254
  • 255
  • 256
Related kirjoitukset