Konwellile tüüpiline teenindusjuhtum meenutas mulle üht samalaadset lugu.

Kolleeg Jari Ruotsalainen rääkis hommikuse kohvipausi ajal, kuidas õhtul hilja tuli mobiilile kliendilt kõne. Tootmine oli ventiilirikke tõttu seiskunud ja vajati abi. Jari hüppas ruttu autosse ja kihutas meie Konala lattu, võttis sealt vajalikud osad ja asus taksoga teele Turu poole.

Konwellile tüüpiline teenindusjuhtum meenutas mulle üht samalaadset lugu.  Helsingi laevatehas kuulus tol ajal veel AkerYardsile ja mäletamist mööda oli advendiaja algus. Olin parasjagu meelt lahutamas, kui mulle helistas aastate tagant tuttav projekteerija.

Laev oli just minemas proovisõidule, kuid väljumisega seondus üks suur AGA. Kööki ei tulnud auru, sest üks mustanahaline (nagu klient väljendus) lasi küljelt auru läbi. Tegemist ei olnud rassistliku väljendiga, sest ventiilide maailmas on heal lapsel mitu nime. Mustuseeraldi, prahisõel, mudafilter, mustanahaline…

Klient lisas olukorrale dramaatikat väites, et kahemeetrine peakokk ähvardab teda 50-sentimeetrise lihanoaga ja ütleb, et aur tuleb sisse lülitada KOHE!

Ega's midagi, võtsin takso ja sõitsin lattu, kust võtsin kaasa ARI kvaliteetse DN 32 mustusefiltri ja asusin teele. Takso viis mind õhtut jätkama, toimetas ventiili Hietasaari laevatehasesse, kus sellel oldi juba väravas vastas.

Pärast proovikasutus klient helistas ja tänas elu päästmise eest…

See Jari Ruotsalaineni lugu lõppes kuuldavasti sama õnnelikult. Takso väljus Konalast umbes kl 22 ja pärast südaööd olid tööprotsessid ettevõttes jälle käimas.

  • 260
  • 261
  • 262
  • 263